Metsaüliõpilaste Selts taaskord jahil.

Nagu juba traditsiooniks on saanud, toimus ka sellel aastal Metsaüliõpilaste Seltsi sügisene jaht. Seekord oli toimumispaigaks Viljandimaa Saarepeedi metsad ja korraldajaks kohalik jahiselts Lembitu. Erinevalt eelmistest aastatest, polnud tegu põdrajahiga kuna põtrade laskmisnorm oli juba tänavuseks täidetud. Küttida võis ainult väiksemaid ulukeid.

Ja nii koguneski väärikas jahiseltskond juba varajastel hommikutundidel Saarepeedi keskusesse. Meeleolu oli ülev ja kõik ootasid metsa minekut. Kui päevaplaan tutvustatud, ohutustehnika selgeks tehtud, asusimegi autodega metsa poole teele. Meie ülesandeks oli moodustada ajajate liin ja loomad metsast välja hirmutada. Aga nagu rahvasuu juba ütleb, et esimene vasikas läheb ikka aiataha, nii läks ka meil. Värske õhk ja hirm metsas karu kohata nurjas meie suurepärase orienteerumisoskuse. Pool seltskonnast kaldus kursist kõrvale ja seega esimene aju saaki ei toonud.

Teine kord õppisime me oma vigadest ja kõik õnnestus suurepäraselt. Kõlasid ka esimesed lasud ja meie tegevus kandis vilja. Kütiliin oli tabanud esimese rebase.

Et aga märgadele jalgadele veidi soojust anda ja häälepaelu puhata, järgnes teepaus koos väikese kehakinnitusega. Mis saab metsamehele või –naisele olla veel paremat kui istuda metsas sooja lõkke ümber ja prõksuva tule saatel filosofeerida erinevatel metsanduslikel teemadel. Vot see on elu!

Aga tulles reaalsusesse tagasi, ootas meil ees veel üks aju, mis kujunes kõige edukamaks. Karjuvate tudengite eest põgenes püssitoru ette üks rebane, üks metssiga ja metskits. Isegi üks kährik saadi kätte. Siinkohal võib mainida, et loomad on vist aastatega targemaks muutunud. Nii mõnigi metskits haistis püssirohu lõhna ja jooksis läbi ajajate liini tagasi metsa.

Nii möödus meie tegus tööpäev loomi ajades. Jahi lõppedes pidas jahiülem meile väikese tänukõne ja loomulikult tegime koos saakloomadega ka grupipildi.

Nagu iga jaht, nii lõppes ka seekord üritus lõõgastava saunaga õdusas puhketalus Võrtsijärve kaldal. Saunale järgnes muidugi tants,trall ja tagaajamine, aga see jäägu juba meie enda teada.

Raigo Rõõmussar

Eesti Metsaüliõpilaste Selts