Mets areneb aeglaselt ja ka inimese mõju puudele ja metsale avaldub pikkamisi. Seepärast peab metsamees oskama vaadata ajas kaugele. Valdav osa Eesti Metsa sügisnumbris avaldatud lugudest on kantud säärasest mõtteviisist. Vaateid on nii tuleviku kui ka mineviku suunas. Kahes avaartiklis pööratakse pilk ajas ettepoole. Marku Lamp visandab kuni aastani 2020 kehtima hakkava uue metsanduse arengukava sõlmküsimusi, Martin Arula Eesti metsatööstuse võimalikke majandamismudeleid. Enamik järgnevatest artiklitest vaatab tagasi möödunud aastakümne peale. Tiit Timberg võtab kokku RMK viimase kümnendi metsauuendustööd, Aira Toss Hiiumaa metsaseltsi tegevuse, Andres Müürisepp Luua metsanduskooli masinajuhtide koolituse ja teadlaste rühm Hardi Tulluse juhatusel hübriidhaava kasvatamise tulemused. Ajas juba mitmekümne aasta taha heidavad pilgu Toivo Meikari kirjutis Eesti metsakorralduse algusaegadest ja Priit Kase lugu tuntud metsamehest Kaupo Ilmetist.

Huvitavat mõtteainet pakub sügiseses Eesti Metsas Liis Kuresoo uurimus sellest, kui palju teavad Eesti metsa- ja puidutööstusettevõtted nendeni jõudva puidu päritolust ja sellest, kuidas on metsaraied mõjutanud kohalikku keskkonda. Entomoloog Kaljo Voolma koos kolleegidega annab ülevaate ennenägematust nõmme-võrgendivaablase rüüstest Saaremaa männikutes. Nagu ikka, saavad lugejad tutvuda metsanduse uudiskirjandusega ning teavet elu väärikate verstapostideni jõudnud inimeste tähtpäevade kohta.