20 aastat tagasi, aastal 1989. Suur osa eestlastest seisis Balti ketis. Väike osa eesti metsandustudengeid oli külas soome tudengitel. Tekkinud sõprus ja meelierutav kogemus tõi mõni kuu hiljem, 31. oktoobril Metsamajja 23 tudengit, et panna alus Eesti Metsaülõpilaste Seltsile. Kuigi Nõukogude aeg ei soosinud uusi algatusi ja esimestel kuudel tuli ronida üle paljude takistavate puujuurikate lõpliku seltsi asutamiseni, oli 1990. aasta alguseks liikmeid kogunenud juba 58. Vaatamata suurematele ja väiksematele harvendustele liikmete ridades on kasvupinnas viljakas ka täna. Toonased asutajad on täna seemnepuudeks, kelle turbes on hea ja turvaline kasvada.

Ühel ilusal oktoobrikuu sügisõhtul kogunesid praegused ja kunagised seltsi liikmed taaskord Metsamajas, et tänada asutajaid kunagiste pingutuste eest ja tähistada EMEÜS-i 20 sünnipäeva. Kohale tulid ka EMEÜS-i väga head sõbrad. Professor Hardi Tullus meenutas seltsi algusaastaid ja mõtiskles selle vastupidavuse üle – kümnetest kunagi ülikooli juures tegutsenud seltsidest ja ühingutest on järgi jäänud vaid vähesed, nende seas ka EMEÜS. Selts pidavat olema üks põnev nähtus, mis suudab koondada aktiivsemaid tudengeid ja jätab sõelale need, kes metsanduses tõesti midagi teha tahavad. Seltsi üks asutajaliige ja praegune Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner meenutas kohtumisi soome tudengitega, kui Eesti oli veel midagi väga eksootilist, kuhu võeti esmakülastusel kaasa oma vesi ja tualettpabergi. Aastatetagust tegevust on raske võrrelda tänapäevaga. EMEÜS on nüüdseks väga järjepidev organisatsioon ja nõutud koostööpartner. Kiideti seltsi taastatud lippu ja vihjati kunagisele metsamehe vormile, mille tagasitoomisega võiks ka tegutseda...

Sõna võtsid ja tervitusi saatsid veel paljud EMEÜS-i sõbrad, sealhulgas Erametsakeskus, RMK, KÜS, Stora Enso, Tartu Maraton. Üheskoos vanu aegu meenutades ja tuleviku plaane tehes möödusid õhtutunnid sama kiiresti kui tublil metsamehel saeketi vahetus.

Eesti Metsaüliõpilaste Selts

Kristi Parro